Kieliversiot 6 min

Sääʹmǩiõllsa kääzzkõõzz Kelast

Taarbšak-a Kela kääzzkõõzzid da jieʹnnǩiõllâd lij sääʹmm? Sääʹm ǩiõll-lääʹjj mieʹldd säʹmmlast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad ääʹššes hoiddum veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm sääʹm ǩiõlin.

teksti ja kuva Arja Jomppanen, käännös Merja Fofonoff 20.5.2019

Kela sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid õõuʹdeed liâđǥlaž kääzzkõõzzi årra. Säʹmmlain siõmmna pâʹjjel 60 % jäälast ânnʼjõž ääiʹjest saaʹmi dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn.  Liâđǥlaž kääzzkõõzz tääʹvte sääʹmǩiõllsaž äʹššneeʹǩǩ jälstempääiʹǩest ǩidd åårǩani.

Looǥǥ mainnâz tâʹvvsääʹmǩiõʹlle
Looǥǥ mainnâz aanarsääʹmǩiõʹlle
Lue juttu suomeksi

1. Ǩeäk lie säʹmmla da koid sääʹm ǩiõlid Lääʹddjânnmest mainstet?

Säʹmmla lie Euroop Union oʹdinakai alggmeer. Säʹmmla jälste Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest da Lääʹddjânnmest di Ruõššjânnmest. Lääʹddjânnmest lie nuʹtt 10 000 säʹmmliʹžžed. Lääʹddjânnmest mainstet koolm jeeʹres sääʹm ǩiõl, tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm. Lääʹddjânnmest jälsteei sääʹm jieʹnnǩiõllnes mainsteeʹjin jäänmõs maainast tâʹvvsääʹm.

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 1086/2003 mieʹldd säʹmmlast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad ääʹššes hoiddum veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm jieʹnnǩiõlines. Säʹmmlai dommvuuʹdest vuõiggâdvuõtt håiddad ääʹššes sääʹm ǩiõlin vuäll še nuuʹbb oummu ääʹšš håiddmõʹšše.

Kela sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi håiddampäiʹǩǩ lij dommvuuʹdest, Aanar kääzzkâʹsttempääiʹǩest. Säʹmmlain siõmmna pâʹjjel 60 % jäälast ânnʼjõž ääiʹjest dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn, nuʹtt-ba tuâjjǩeʹdd tuõʹđi lij väʹlddkååddlaž.

2. Mõõn Kela kääzzkâʹsttemkanaal siâzztõõllveʹted sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid?

Kela tâʹvvsääʹmǩiõllsaž teʹlfonkääzzkõs  vaʹsttad mââibaarǥi da nelljdpeeiʹvi čiâss 9-11 nââmrest 020 634 0402. Seämma ääiʹj äʹššneǩ vuäitt väʹldded še olgglõskääzzkâʹsttemõhttvuõđ juʹn-a tuu jiijjad teâttmašinain leʹbe Lappi  Virtu-paaiʹǩin. Olgglõskääzzkõs video-õhttvuõđin vaʹsttad äʹššhåiddmõõžž konttrest.

Kela kääzzkâʹsttempaaiʹǩin tâʹvvsääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz vuäǯǯ takainalla tâʹlles, jos Kela tâʹvvsääʹmǩiõllsaž tuâjjlast lij äiʹǧǧ da son lij tääʹvtemnalla. Aanar- da nuõrttsääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz vuäǯǯ vaʹrrjeeʹl ääiʹj da tuulk ââʹneeʹl.

Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt še kueʹđđed õhttvuõđväʹlddemraukkmõõžž neʹttpååʹštin. Iʹlmmet saaǥǥâst nõmmâd, teʹlfon-nââmrad da kääzzkâʹsttemǩiõllâd (tâʹvv-, aanar- leʹbe nuõrttsääʹmm) di takai tääʹzzest mâid äʹšš kuâskk. Persoonlaž teâđaid ij kannat vuõltteed neʹttpååʹšt mieʹldd. Kela sääʹmǩiõllsaž kääzzkõsäʹšštobddi leʹbe Kela jäʹrjstem tulkk väldd tuʹnne õhttvuõđ, što vueiʹttveʹted tääʹrǩben suåppâd äʹššhåiddamnääʹlest da -ääiʹjest.

Sääʹmǩiõllsaž äʹššǩiiʹrjid da ooccmõõžžid vuäitt ååʹn vuõltteed Kela liâđǥlaž äʹššhåiddamkääzzkõõzz  pääiʹǩ mieʹlddõssân. Sääʹmǩiõllsaž ooccâmlomaakk  lie vuäǯǯmest tâʹvvsääʹmǩiõʹlle.

3. Mâiʹd jeeʹres ǩiõʹlle vuâđđõõvvi õuddõõzzid Kela taʹrjjad sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid?

Kela lij miõttâm säʹmmlai dommvuuʹdest jeälsteei sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid ǩiõʹlle vuâđđõõvvi põõššitaaks  tiõrvâsvuõtthuõl kuõskki maaʹtǩid. Tät miârkkšââvv tõn, što sääʹmǩiõllsaž äʹššneeʹǩǩest lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned jiiʹjjesǩiõllsaž taksskääzzkõõzz tiõrvâsvuõtthuõl maaʹtǩines.

Nuõrttsääʹmǩiõllsaž Kela-taaks tiʹllʼjemvuäʹpstõs

Kela jääʹrjast sääʹmǩiõllsaid še sääuʹrsmâttmõõžž. Vuäitak ooccâd sääʹmǩiõllsaid jurddum sääuʹrsmâttmõõžžid Kela sääuʹrsmâʹttemkurssooccâm pääiʹǩ vaʹlljeeʹl ǩiõllân”sääʹmm”.

Lââʹssteâđaid sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi pirr kaaunak tääiʹben.

4. Mõõn nalla sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid õõuʹdeet?

Kela õlmstâtt tän da pueʹtti eeʹjj äiʹǧǧen ääiʹjbuužž veiddsab da čiõlggǩiõllsaid neʹttseeidaid pukin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹm ǩiõlin. Ânnʼjõž sääʹmǩiõllsaid neʹttseeidaid kaaunak tääiʹben. Neeʹttest äʹššhåiddamkääzzkõõzzid oođeet še ââʹldmõs iiʹjji äiʹǧǧen nuʹtt, što aaʹšši håiddmõš ooʹnnast še sääʹmǩiõlin.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudeemtuâj tuejjeet kulttuurâst vueʹljeeʹl da õhttsažtuâjast sääʹm õutstõõzzin. Õõuʹdeemtuâjast kuullâp nuʹtt äʹššniiʹǩǩid ko sääʹmteeʹǧǧ da jeeʹres sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj tuåimmjeeʹjid.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid õõuʹdeeʹn puk kolmm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹm ǩiõl, tâʹvv-, aanar da nuõrttsääʹmm, lie tääʹssärvvsaž sââʹjest.

5. Måkkmen vueiʹnnveʹted sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi pueʹttiääiʹj?

Vueiʹnnep sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi pueʹtti ääiʹj čuõvveen. Sääʹm ǩiõli jeällʼjem mieʹldd sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi kõõččmõš lij lâssnam, da jeäʹrben nuõrr säʹmmla haaʹlee ââʹnned jiiʹjjesǩiõllsaid liâđǥlaž veʹrǧǧneǩ-kääzzkõõzzid.

Meeʹst täävtõssân lij, što pueʹtti ääiʹjest Kela pâstt taʹrjjeed kaʹtti liâđǥlaž kääzzkõõzzid še pukin koolmin sääʹmǩiõlin. Liâđǥlaž kääzzkõõzz tääʹvte sääʹmǩiõllsaid äʹššneeʹǩǩ jälstempääiʹǩest ǩidd åårǩani.

Artikkeeʹl vääras mainstõttum lie plaaneei Arja Jomppanen da joukkjååʹđteei Outi Törmänen di spesiaalplaaneei Lahja Johansen-Lampsijärvi Kelast.

Peeiʹvet teâđääd tuu äʹššhåiddamǩiõl pirr

Kela vuäǯǯ teâđ äʹššneeʹǩǩ jieʹnnǩiõlâst da äʹššhåiddamǩiõlâst vuõiʹǧǧest narodteâttriâšldõõǥǥâst. Kääzzkõõzzi õõuʹdeem beäʹlnn ââʹnnep täʹrǩǩen, što sääʹmǩiõllsa äʹššneeʹǩǩ iʹlmmteʹče äʹššhåiddamǩiõllân sääʹm ǩiõl. Jiiʹjjes VTJ-teâđai taʹrǩstummuš da peeiʹvtummuš ooʹnnast aʹlǩǩeen tääiʹben.