Kieliversiot 5 min

Sämikielâliih palvâlusah Kelast

Tarbâšah-uv Kela palvâlusâid já eenikiellâd lii sämikielâ? Säämi kielâlaavâ mield sämmilijn lii vuoigâdvuotâ hoittáđ sii aašijd virgeomâháiguin sämikielân.

teksti ja kuva Arja Jomppanen, käännös Tanja Kyrö 20.5.2019

Kela sämikielâliih palvâlusah ovdeduvvojeh šleđgâlij palvâlusâi suundán. Sämmilijn váhá paijeel 60 % áásá tääl sämmilij päikkikuávlu ulguubeln.  Šleđgâliih palvâlusah jukseh sämikielâlijd äššigâsâid aassâmsaajeest peerusthánnáá.

Luuvâ mainâs tavesämikielân
Luuvâ mainâs nuorttâlâškielân
Lue juttu suomeksi

1. Kiäh láá sämmiliih já moh sämikielah Suomâst sárnojeh?

Sämmiliih láá Euroop Union áinoo algâaalmug. Sämmiliih ääsih Taažâst, Ruotâst já Suomâst sehe Ruošâst. Suomâst láá suulân 10 000 sämmilâžžâd. Suomâst sárnojeh kulmâ sierâ sämikielâ, tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ. Iänááš uási Suomâst ässee sämikielâ eenikiellân sárnoin sárnu tavesämikielâ.

Säämi kielâlaavâ 1086/2003 mield sämmiliist lii vuoigâdvuotâ hoittáđ ääšis virgeomâháin suu eenikielân. Sämmilij päikkikuávlust vuoigâdvuotâ ášáštâllâđ sämikielân uulât meid nube ulmuu ääši hoittáámân.

Kela sämikielâliih palvâlusah hoittájuvvojeh päikkikuávlust orroo Aanaar palvâlemsaajeest. Sämmilijn váhá paijeel 60 % áásá tääl päikkikuávlu ulguubeln, te pargokieddi lii tuođâi väldikodálâš.

2. Mon Kela palvâlemvyevi avžuuvetteđ sämikielâláid äššigâssáid?

Kela tavesämikielâlâš puhelinpalvâlem kocá majebaargâi já tuorâstuvâi tme 9-11 numerist 020 634 0402. Siämmáá ääigi äššigâs puáhtá väldiđ meid káiduspalvâlemohtâvuođâ jo-uv päikkimašinist tâi Laapi Virtu-soojijn. Káiduspalvâlem, mii tábáhtuvá video-ohtâvuođáin, västid toimâttâhášáštâllâm.

Kela  palvâlemsoojijn tavesämikielâlii palvâlem uážžu táválávt tállân, jis Kela tavesämikielâlâš pargee lii rijjâ já juksâmnáál. Anarâš- já nuorttâkielâlii palvâlem uážžu väärridmáin ääigi já tulkkum peht.

Sämikielâlâš äššigâs puáhtá meid kyeđđiđ ohtâvuođâpivdem šleđgâpostáin. Almoot viestâst tuu noomâ, puhelinnummeer já palvâlemkielâ (tavesämi-, anarâš- tâi nuorttâlâškielâ) sehe ášáštâllâm fáddá almos tääsist. Persovnlijd tiäđuid ij kannat vuolgâttiđ šleđgâpoostâ peht. Kela sämikielâlâš palvâlemäššitobdee tâi Kela ornim tulkkâ váldá tunjin ohtâvuođâ vâi puáhtá sooppâđ tärhibeht ášáštâllâmvyevist já -ääigist.

Sämikielâlijd äššikiirjijd já ucâmušâid puáhtá tääl vuolgâttiđ Kelan šleđgâlii ášáštâllâmpalvâlus peht lahtosvuárkkán. Sämikielâliih uuccâmluámáttuvah láá faallâmnáál tavesämikielân.

3. Maid eres kielâvuáđustâslijd hiäđuid Kela fáálá sämikielâláid äššigâssáid?

Kela lii mieđettâm sämmilij päikkikuávlust ässee sämikielâláid äššigâssáid kielân vuáđuduvvee fastâtaksiäššigâsvuođâ tiervâsvuođâhuolâttâs mađhijd. Taat uáivild tom, ete sämikielâlii äššigâsâst lii vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâskielâlii taksipalvâlem tiervâsvuođâhuolâttâs maađhijn.

Anarâškielâlâš Kela-taaksi tiilámraavâ

Kela uárnee sämikielâláid meid vajoidittem. Tun puávtáh uuccâđ sämikielâláid čuosâttum vajoiditmijd Kela vajoidittemkurssâuuccâm peht valjiimáin kiellân ”saame”.

Lasetiäđuh sämikielâlij palvâlusâin láá tääbbin.

4. Maht sämikielâliih palvâlusah ovdeduvvojeh?

Kela almostit taan já puáttee ive ääigi ovdiist vijđásub já čielgâkielâliih viermisiijđoh puoh Suomâst sarnum sämikielân. Táálááh sämikielâliih viermisiijđoh láá tääbbin. Meid viermiášástâllâmpalvâlem uđâsmittoo aldaiivij ääigi tienuuvt, ete meid sämikielâlâš ášástâllâm šadda máhđulâžžân.

Sämikielâlij palvâlusâi ovdedempargo tahhoo kulttuurist vyelgin já oovtâstpargoost sämisiärváduvváin. Ovdedempargoost kuleh peic äššigâsâid te meid Suomâ sämitige já eres sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi tuáimeid.

Sämikielâlijd palvâlusâid oovdeddijn puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ, tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ, láá täsiárvusii sajattuvâst.

5. Magarin oro sämikielâlij palvâlusâi puátteevuotâ?

Mij uáinip sämikielâlij palvâlusâi puátteevuođâ čuovâdin. Sämikielâi iäláskem mield sämikielâlij palvâlusâi koijâdem lii lasanâm, já eromâšávt nuorâ sämmiliih halijdeh kevttiđ jieijâskielâlijd šleđgâlijd virgeomâhâšpalvâlusâid.

Mij ulmen lii, ete puátteevuođâst Kela pasta faallâđ luávdee šleđgâlijd palvâlusâid meid puoh kuulmâ sämikielân. Šleđgâliih palvâlusah jukseh sämikielâlijd äššigâsâid aassâmsaajeest peerusthánnáá.

Artikkâl várás lii sahhiittâllum vuávájeijee Arja Jomppanen já juávkkuhovdâ Outi Törmänen sehe  spesiaalvuávájeijee Lahja Johansen-Lampsijärvi Kelast.

Peivid tiäđu aassâmkielâstâd

Kela uážžu tiäđu äššigâs eenikielâst já ášástâllâmkielâst njuolgist aalmugtiätuvuáháduvâst. Palvâlusâi ovdedem tááhust ličij tehálâš, ete sämikielâliih äššigâsah almottiččii ášástâllâmkiellân sämikielâ. Jieijâs aalmugtiätuvuáháduv tiäđui tärhistem já peividem hoittájuu älkkeht tääbbin.