Siirry sisältöön

Sääʹmǩiõllsa kääzzkõõzz Kelast

Saame | 20.5.2019
Taarbšak-a Kela kääzzkõõzzid da jieʹnnǩiõllâd lij sääʹmm? Sääʹm ǩiõll-lääʹjj mieʹldd säʹmmlast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad ääʹššes hoiddum veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm sääʹm ǩiõlin.
Kuuntele artikkeli
""

Kela sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid õõuʹdeed liâđǥlaž kääzzkõõzzi årra. Säʹmmlain siõmmna pâʹjjel 60 % jäälast ânnʼjõž ääiʹjest saaʹmi dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn.  Liâđǥlaž kääzzkõõzz tääʹvte sääʹmǩiõllsaž äʹššneeʹǩǩ jälstempääiʹǩest ǩidd åårǩani.

Looǥǥ mainnâz tâʹvvsääʹmǩiõʹlle
Looǥǥ mainnâz aanarsääʹmǩiõʹlle
Lue juttu suomeksi

1. Ǩeäk lie säʹmmla da koid sääʹm ǩiõlid Lääʹddjânnmest mainstet?

Säʹmmla lie Euroop Union oʹdinakai alggmeer. Säʹmmla jälste Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest da Lääʹddjânnmest di Ruõššjânnmest. Lääʹddjânnmest lie nuʹtt 10 000 säʹmmliʹžžed. Lääʹddjânnmest mainstet koolm jeeʹres sääʹm ǩiõl, tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm. Lääʹddjânnmest jälsteei sääʹm jieʹnnǩiõllnes mainsteeʹjin jäänmõs maainast tâʹvvsääʹm.

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 1086/2003 mieʹldd säʹmmlast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad ääʹššes hoiddum veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm jieʹnnǩiõlines. Säʹmmlai dommvuuʹdest vuõiggâdvuõtt håiddad ääʹššes sääʹm ǩiõlin vuäll še nuuʹbb oummu ääʹšš håiddmõʹšše.

Säʹmmlain siõmmna pâʹjjel 60 % jäälast ânnʼjõž ääiʹjest dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn, nuʹtt-ba tuâjjǩeʹdd tuõʹđi lij väʹlddkååddlaž.

2. Mõõn Kela kääzzkâʹsttemkanaal siâzztõõllveʹted sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid?

Vuäitak håiddad Kela-aaʹššääd teʹlfoonâst, Virtu-kääzzkâʹsttempääiʹǩin leʹbe äʹššeempääiʹǩin.

Kela sääʹmǩiõllsaž kääzzkõs vaʹsttad aarǥi čiâss 9–11 täin nââmrin:

Seämma ääiʹj äʹššneǩ vuäitt väʹldded še olgglõskääzzkâʹsttemõhttvuõđ juʹn-a tuu jiijjad teâttmašinain leʹbe Lappi Virtu-paaiʹǩin. Olgglõskääzzkõs video-õhttvuõđin vaʹsttad äʹššhåiddmõõžž konttrest.

Aanarsääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz vuäǯǯ vaʹrrjeeʹl ääiʹj da tuulk ââʹneeʹl.

Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt še kueʹđđed õhttvuõđväʹlddemraukkmõõžž neʹttpååʹštin. Iʹlmmet saaǥǥâst nõmmâd, teʹlfon-nââmrad da kääzzkâʹsttemǩiõllâd (tâʹvv-, aanar- leʹbe nuõrttsääʹmm) di takai tääʹzzest mâid äʹšš kuâskk. Persoonlaž teâđaid ij kannat vuõltteed neʹttpååʹšt mieʹldd.

Kela sääʹmǩiõllsaž kääzzkõsäʹšštobddi leʹbe Kela jäʹrjstem tulkk väldd tuʹnne õhttvuõđ, što vueiʹttveʹted tääʹrǩben suåppâd äʹššhåiddamnääʹlest da -ääiʹjest.

Sääʹmǩiõllsaž äʹššǩiiʹrjid da ooccmõõžžid vuäitt ååʹn vuõltteed Kela liâđǥlaž äʹššhåiddamkääzzkõõzz Oma Kela pääiʹǩ mieʹlddõssân.

3. Mâiʹd jeeʹres ǩiõʹlle vuâđđõõvvi õuddõõzzid Kela taʹrjjad sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid?

Kela lij miõttâm säʹmmlai dommvuuʹdest jeälsteei sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid ǩiõʹlle vuâđđõõvvi põõššitaaks tiõrvâsvuõtthuõl kuõskki maaʹtǩid. Tät miârkkšââvv tõn, što sääʹmǩiõllsaž äʹššneeʹǩǩest lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned jiiʹjjesǩiõllsaž taksskääzzkõõzz tiõrvâsvuõtthuõl maaʹtǩines.

Kela jääʹrjast sääʹmǩiõllsaid še sääuʹrsmâttmõõžž. Vuäitak ooccâd sääʹmǩiõllsaid jurddum sääuʹrsmâttmõõžžid Kela sääuʹrsmâʹttemkurssooccâm  (lääddas) pääiʹǩ vaʹlljeeʹl ǩiõllân ”saame”.

Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt haaʹleen vuäǯǯad tuʹlǩǩõõzz še jeeʹres Kela jäʹrjstem säursmâttmõõžžid. Leäkku õhttvuõđâst Kelaaʹje, jõs taarbšak tuʹlǩǩõõzz.

Lââʹssteâđaid sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi pirr kaaunak tääiʹben.

4. Mõõn nalla sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid õõuʹdeet?

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudeemtuâj tuejjeet kulttuurâst vueʹljeeʹl da õhttsažtuâjast sääʹm õutstõõzzin. Õõuʹdeemtuâjast kuullâp nuʹtt äʹššniiʹǩǩid ko sääʹmteeʹǧǧ da jeeʹres sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj tuåimmjeeʹjid.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid õõuʹdeeʹn puk kolmm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹm ǩiõl, tâʹvv-, aanar da nuõrttsääʹmm, lie tääʹssärvvsaž sââʹjest.

5. Måkkmen vueiʹnnveʹted sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi pueʹttiääiʹj?

Vueiʹnnep sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi pueʹtti ääiʹj čuõvveen. Sääʹm ǩiõli jeällʼjem mieʹldd sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi kõõččmõš lij lâssnam, da jeäʹrben nuõrr säʹmmla haaʹlee ââʹnned jiiʹjjesǩiõllsaid liâđǥlaž veʹrǧǧneǩ-kääzzkõõzzid.

Meeʹst täävtõssân lij, što pueʹtti ääiʹjest Kela pâstt taʹrjjeed kaʹtti liâđǥlaž kääzzkõõzzid še pukin koolmin sääʹmǩiõlin. Liâđǥlaž kääzzkõõzz tääʹvte sääʹmǩiõllsaid äʹššneeʹǩǩ jälstempääiʹǩest ǩidd åårǩani.

Artikkel lij peeiʹvtum 31.1.2023.

Peeiʹvet teâđääd tuu äʹššhåiddamǩiõl pirr

Kela vuäǯǯ teâđ äʹššneeʹǩǩ jieʹnnǩiõlâst da äʹššhåiddamǩiõlâst vuõiʹǧǧest narodteâttriâšldõõǥǥâst. Kääzzkõõzzi õõuʹdeem beäʹlnn ââʹnnep täʹrǩǩen, što sääʹmǩiõllsa äʹššneeʹǩǩ iʹlmmteʹče äʹššhåiddamǩiõllân sääʹm ǩiõl. Jiiʹjjes VTJ-teâđai taʹrǩstummuš da peeiʹvtummuš ooʹnnast aʹlǩǩeen tääiʹben.

  • Mistä haluaisit lukea?

    Ehdota juttuideaa Kelan Elämässä-median toimitukselle.