Kieliversiot 13 min

Alttääk-a sääʹmkulttuur da sääʹmǩiõli määttaid?

Lie-a plaanin määtt Sääʹm škooultemkõõskõõzzâst, Giellagas-instituuttâst leʹbe Sääʹm õllškooulâst? Noorim tän artikkeela teâđ Kela ouddõõzzin jeäʹrben tuʹnne.

Teʹkstt Arja Jomppanen, snimldõk Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs 9.7.2019
Kuvituskuva. Saamelaisasuisia opiskelijoita tekemässä käsitöitä.

Loga teavstta davvisámegillii
Luuvâ mainâs anarâškielân
Lue teksti suomeksi

Mättʼtõõtti tuärjjõõzz Sääʹm škooultemkõõskõõzzâst

Sääʹm škooultemkõõskõs (SAKK) reäšš määŋgsuârǥlaž ämmtallaš škooultõõzz nuʹtt nuõrid ko vuõrâsoummid. Sääʹmkulttuur lij mieʹldd pukin škooul taʹrjjeem määttain. Škooultemkõõskõõzzâst vuäitt spraavâd jm. ämmtallaš vuâđđtuʹtǩǩõõzz, ämmat- leʹbe spesiaalämmat-tuʹtǩǩõõzz di meermättškooul- leʹbe luõvâs čuõvtemtuâj määttaid. Sääʹm škooultemkõõskõs lij nuuʹbb tääʹzz mättstrooiʹtel, koʹst spraavum väʹlddtååimlaž määttaid vuäitt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz.

Mätt-tuärjjõʹsse koʹlle mätt-teäʹǧǧ da mättlääin riikkstaanmõš di nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõttjin koʹlle še škooulmäʹtǩǩtuärjjõs da mättmateriaal-lââʹss.

Mättõõlǥtemvuõtt veiddan

Mättõõlǥtemvuõtt veiddan, da juõʹǩǩkast feʹrttai mättʼtõõttâd vuâđđškooul mâŋŋa. Ääiʹjben mättõõlǥtemvuõtt puuđi vuâđđškoouʹle. Mättõõlǥtemvuõđ veiddnummuš kuâskk vuõssmõsân nuõrid, kook ǩiõrǥte vuâđđškooul eeʹjj 2021.

Tääuʹjmõs nuuʹbb tääʹzz määtt šâʹdde määusteʹmmen nuõrid, koid veeiduum mättõõlǥtemvuõtt kuâskk. Nuuʹbb tääʹzz määtt lie ouddmiârkkân lookkjiškooulmäätt da määtt ämmtallaš mättstroiʹttlest. Tuʹst lij lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse, jõs teâudak kuhttuid täid määinaid:

  • Ǩiõrǥtak vuâđđškooul eeʹjj 2021 leʹbe tõn mâŋŋa.
  • Leäk šõddâm eeʹjj 2004 leʹbe tõn mâŋŋa.

Muuttâs vaaikat mätt-tuärjjõõzz mättmateriaal-lâssa da škooulmäʹtǩǩtuärjjõʹsse 1.8.2021 ääʹljeeʹl.

Mättʼtõõtti ââʹǩǩ da jälstemnääʹll vaaikte tõõzz, måkam ouddsid mättʼtõõtti vuäǯǯ.

Jõs leäk jiõččinad jälsteei vuâlla 17-ekksaž mättʼtõõtti, vuäitak vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz 47,26 e/mp lookkjiškooulmäättaid da ämmtallaš määttaid, jõs puärrsääd puåtti lie jäänmõsân 41 100 euʹrred eeʹjjest. Mättmateriaal-lââʹzz ij vueiʹt kuuitâǥ vuäǯǯad, jõs tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse. Lââʹssen vuäitak vuäǯǯad mättlääin riikkstaanmõõžž 300 e/mp pukid mätt-tuärjjõʹsse vuõiggâdvuõđ uʹvddi määttaid, jõs puärrsääd puåtti lie vuâlla 64 400 euʹrred eeʹjjest.

Vuäitak vuäǯǯad jeeʹres mätt-tieʹǧǧ, ko tuʹst jeät teänab mahssu päärnažlââʹzz. Mätt-tieʹǧǧ vueiʹtet takainalla miõttâd ääiʹjmõsân 17. šõddâmpeeiʹv čuâvvai määnpââʹj aalǥâst ääʹljeeʹl. Jiõččines jälsteei 17-ekksa mätt-teäʹǧǧ lij puärrsi puåttjin huõlǩani uuʹccmõsân 103,12 e/mp. Puärrsi puåtti vuäiʹtte šuuʹreed mätt-tieʹǧǧ meäʹr 253,68 eurra. Jõs leäk teâuddam 18 eeʹǩǩed da jälstak jiõččinad, jiõk vueiʹt vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz, leâša vuäǯǯak pâi šuurmõs vueiʹtlvaž mätt-tieʹǧǧ leʹbe 253,69 e/mp, da mättlääin 650,00 e/mp.

Jõs leäk vuõrâsmättʼtõõtti da vuäǯǯak Reâuǥteʹmesvuõttfoondâst vuõrâsoummiškooultemtuärjjõõzz, vuäitak vuäǯǯad Kelast vuõrâsmättʼtõõtti mättlääin riikkstaanmõõžž. Vuõrâsmättʼtõõttja lie še jeeʹres määttai teäggtemvaʹlljeemväär ouddm. mättʼtõõttmõš vuârtõõllâmluõvâsvuõđâst (lääddas) leʹbe reâuǥteʹmesvuõttstaanin.

Jälstemtuärjjõs vuåkrrazlma avi määusteʹmes aazztõkpäiʹǩǩ?

Kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõski Lappist määŋg nuõr jåuʹdde seʹrdded meädda paaiʹǩineez, ko alttee määttaid vuâđđškooul leʹbe lookkjiškooul mâŋŋa. Mättʼtõõtti koʹlle väʹlddvuâkkõõzz mieʹldd takai jälstemtuärjjõõzz sizz.

Jõs leäk jiõččinad jälsteei vuâlla 18-ekksaž, vuäitak vuäǯǯad Kelast takai jälstemtuärjjõõzz, jõs vuäǯǯak mätt-tuärjjõõzz leʹbe tuʹst lie jeeʹres mieʹrrkõskksaž puåtti uuʹccmõsân reâuggmarkkântuärjjõõzz veeʹrd. Jõs leäk juʹn teâuddam 18 eeʹǩǩed, vuäitak pâi vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz, jõs leäk vuoʹkrjam jiõccsad pääiʹǩ da jõs tuʹst leʹbe jeeʹres poorrâmkååʹdd vuäzzlain jie leäkku čuuʹt jõnn puåtti.

Sääʹm škooultemkõõskõõzzâst lij jiijjâs aazztõk, koʹst jälstummuš lij mättʼtõõttja määustem. Aazztõkpäiʹǩǩ lij jurddum vuõss-sââʹjest kuʹǩǩen pueʹtti mättʼtõõttjid, kook mättʼtâʹtte väʹlddtååimlânji da kooi määtt oudlde mieʹrrkõskksaž pääiʹǩ âʹlnn åårrmõõžž mättʼtõõzzâst. Jõs tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes aazztõkpäikka, tuʹst ij leäkku vuõiggâdvuõtt takai jälstemtuärjjõʹsse, jõs tuʹst ij leäkku jeäʹrab mäinn tõõzz, što jiõk vueiʹt väʹldded aazztõkpääiʹǩ vuâstta. Vuäitak kuuitâǥ tiõttum vuõʹjjin leeʹd vuõiggõttum takai jälstemtuärjjõʹsse, håʹt-i jälsteʹčiǩ aazztõõǥǥâst škooulpeeiʹvi. Vuäitak täʹrǩsted vuõiggâdvuõđad jälstemtuärjjõʹsse Kela äʹššneǩ-kääzzkõõzzâst.

Tuärjjõõzz vuäitt vuäǯǯad škooulmätkka še

Kela vuäitt koʹrvveed tuu škooulmaaʹtǩi koolaid škooulmäʹtǩǩtuärjjõssân, jõs spraavak lookkjiškooul- leʹbe ämmtallaš määttaid (måtam čårstõõǥǥivuiʹm), vuõrâsoummi vuâđđmättʼtõõzz leʹbe meerlažškoouleeʹjj mättõõlǥtum oummid. Määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum mättʼtõõtti vuäiʹtte vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, jõs škooulmäʹtǩǩ lij uuʹccmõsân 7 ǩilomettred õõut årra. Jeeʹres mättʼtõõtti vuäiʹtte vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, jõs škooulmäʹtǩǩ lij uuʹccmõsân 10 ǩilomettred õõut årra.

Vuäitak vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, jõs tuʹst lij tuärjjõʹsse vuõiggõʹtti škooulmäʹtǩǩ uuʹccmõsân 10 peeiʹv määnpââʹjest. Tuärjjõs lij tiuddmeärrsaž, jõs škooulmääʹtǩ lie uuʹccmõsân 15 peeiʹv määnpââʹjest. Jõs määnpââʹjest lie 10–14 tuärjjõʹsse vuõiggõʹtti mäʹtǩǩpeiʹvved, tuu tuärjjõs lij nuʹtt pieʹll tiuddmeärrsaž tuärjjõõzzâst.

Ooʒʒ škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz juõʹǩǩ lookkâmpââjas jeäʹrben škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz ooccâmlomaakkin (lääddas). Kueʹđ ooccmõõžž tuu mättstroiʹttla, kååʹtt tååimat tõn Kelaaʹje.

Jeäʹrab vuâđain lij vueiʹtlvaž škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz vuäǯǯad še jiijjâs aautin jååttmõʹšše.

Sääʹm škooultemkõõskõs reäšš škooulpeeiʹvi määusteʹmes mättʼtõõttisäättaid miõttlõs škooulmäʹtǩǩtuärjjõstuʹmmstõõǥǥ vuäǯǯam ämmtallaš škooultõõzz mättʼtõõttjid Âʹvvel–Aanar–Âʹvvel kõʹsǩǩe. Jeeʹres mättʼtõõttjid sätt lij määuslaž. Jeäʹrab vuâđain lij vueiʹtlvaž škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz vuäǯǯad še jiijjâs aautin jååttmõʹšše, kuuitâǥ jäänmõsân 100 ǩm õõutårrsaž määʹtǩ räjja.

Sääʹm škooultemkõõskõõzz sääʹmǩiõli da kulttuur määtt di ouddm. mediasueʹrj määtt lie nuʹtt sarnnum meermättškooulmäätt leʹbe luõvâs čuõvtemtuâj määtt, koid ij vueiʹt vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz ni škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz. Sääʹmǩiõl da kulttuur määttaid vuäitak kuuitâǥ vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, jõs tuʹst lij mättõõlǥtum ooumžen vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse.

Ämmat- da spesiaalämmat-tuʹtǩǩõõzzi spraavmõʹšše vuäitt vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz, leâša ij škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz. Jiõk vueiʹt kuuitâǥ vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz, jõs tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse. Vuäitak vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, jõs spraavak ämmat-tuʹtǩǩõõzz da tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse.

Mättʼtõõtti tuärjjõõzz Giellagas-instituuttâst

Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttâst lij väʹlddkååddlaž vasttõs sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur ââʹlmõs mättʼtõõzzâst da tuʹtǩǩummšest Lääʹddjânnmest. Giellagas-instituutt mättaunnâz lie sääʹmǩiõll da sääʹmkulttuur, koin kuhttuid vuäitt mättʼtõõttâd väʹlddaunnsen.

Tuʹtǩǩõʹsse viikki määttaid spraavi õllškooulmättʼtõõttjen vuäitak vuäǯǯad mätt-tieʹǧǧ, kååʹtt lij takainalla 253,69 e/mp (vueʹllâkksaž päärna huõlteeʹjest 355,05 e/mp). Jeeʹres ko tuʹtǩǩõsmäättaid mätt-tuärjjõõzz vuäitt takainalla vuäǯǯad tåʹlǩ õllškooultuʹtǩǩõõzz čõõđtam mättʼtõõtti.

Mätt-tieʹǧǧ lââʹssen määttaid vuäitt teäggted mättlääinain. Kelast occum mättlääin riikkstaanmõš õllškooulmättʼtõõttja lij 650 e/mp. Õllškooulmäättaid vuäitt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz 9 määnpââjas lookkâmeeʹjjest. Tuärjjõsmäänpââʹj lie čõhčč–vueʹssmään. Vuäitak kuuitâǥ ooccâd kuuʹǩǩab ääiǥas še tuärjjõõzz, jõs ǩeässa še mättʼtõõđak.

Õllškooulmättʼtõõtti vuäǯǯ mättʼtõõttiporrmõõžž hââʹddest vuâlõõzz poorrâmpaaiʹǩin, kook lie mieʹldd Kela porrmõštuärjjõõzzâst. Õllškooulmättʼtõõtti ij vueiʹt vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz leʹbe škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz. Õllškooulmättʼtõõtti vuäǯǯa takai jälstemtuärjjõõzz seämma määinain ko jeeʹres Kela äʹššneeʹǩǩ še.

Jõs kaaggak mättlääin õllškooultuʹtǩǩõsmäättääd ääiʹj da čõõđtak tuʹtǩǩõõzz mieʹrrääiʹjest, vuäitak vuäǯǯad mättläinnpueʹrõõzz. Tõt miârkkšââvv, što Kela mähss vueʹzz mättläinstad. Mättläinnpueʹrõs kuâskk tõid õllškooulmättʼtõõttjid, kook lie alttääm vuõssmõs õllškooulmäätteez 1.8.2014 leʹbe tõn mâŋŋa.

Õllškooulmättʼtõõtti tiõrvâsvuõtthåiddmähss

Eeʹjjest 2021 ääʹljeeʹl ämmatõllškoouli da universiteeʹtti mättʼtõõttjin feʹrttai mäʹhssed Kelaaʹje õllškooulmättʼtõõtti tiõrvâsvuõtthåiddmääus. Jõs spraavak tuʹtǩǩõõzz lääʹdd õllškoouʹle da leäk iʹlmmtõõttâm âʹldd åårrjen, vuäǯǯak ââʹnned Pâʹjjmättʼtõõttji tiõrvâsvuõtthåiddfoond leʹbe YTHS kääzzkõõzzid.

Mähss lij nuʹtt 36 euʹrred lookkâmpââʹjest. Kela ij vuõlttâd määusast laask. Määus feʹrttai muʹštted mäʹhssed jiõčč. Ǩiđđlookkâmpââʹj määus âlgg mäʹhssed mââimõsân 31.1. da čõhččlookkâmpââʹj määus mââimõsân 30.9.

Mättʼtõõtti tuärjjõõzz Sääʹm õllškooulâst

Sääʹm õllškooul Kautokeinost taʹrjjad õllškooultuʹtǩǩõʹsse viikki määttaid sääʹmǩiõlin da kulttuurâst, ǩiõtt-tuâjast, journalistiikkâst da puäʒʒhååidast di uʹčteeʹlškooultõõzz. Sääʹm õllškooul lij siõssum Lääʹdd peäʹl sääʹmnuõri kõõskâst še, da vuõrâsmättʼtõõtti še sprääʹve toʹben täujja tiuddeei määttaid.

Mätt-tieʹǧǧ mieʹrr da miõttâmvuâđ ålggjânnmin spraavum õllškooulmäättaid lie seämma ko Lääʹddjânnmest spraavum õllškooulmäättain. Mättlääin riikkstaanmõš lij 800 e/mp pukin ålggjânnmin mättʼtõõttjin.

Jõs mättʼtõõđak ålggjânnmin da jälstak toʹben vuoʹkrjum pääiʹǩest, vuäitak vuäǯǯad Kelast mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz

Jõs mättʼtõõđak ålggjânnmin da jälstak toʹben vuoʹkrjum pääiʹǩest, vuäitak vuäǯǯad Kelast mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz. Vuäitak ooccâd tõn seämmast, ko ooʒʒak še jeeʹres mätt-tuärjjõõzz. Jälstemlââʹzz mieʹrr lij 210 e/mp. Jõs jiõk jäälast ålggjânnmin toʹben spraavum määttääd diõtt, jiõk vueiʹt vuäǯǯad jälstemlââʹzz. Ålggjânnam jälstemlââʹzz jeät miõttu ni teʹl, jõs jälstak puärrsad åʹrnn leʹbe vuäʹmstemazlmest.

Jõs ålggjânnmin mättʼtõõtti (lääddas) ååcc da vuäǯǯ Kelast mätt-tuärjjõõzz, son ij taarbâž jeäʹrben iʹlmmted Kelaaʹje ålggjânnmid seʹrddmeʹstes. Kelaaʹje âlgg kuuitâǥ iʹlmmted, jõs reâuǥškuäđak ålggjânnmin. Ålggjânnmin reâuggmõš tuejjad takainalla tõn, što ooumaž serddai reâuggamjânnam sosiaalstaan sizz.

Kela lääʹddǩiõllsaž Mättʼtõõttmõš da prizoov -kääzzkâʹsttemnââmar vaʹsttad arggpeeiʹvi čiâss 9–16 nââmrest 020 692 209. Nuõrttsääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz vuäǯǯ tuulk vieʹǩǩin.

Artikkeeʹl vääras lij mainstõttum vaʹstteei plaaneei Ilpo Lahtinen Kelast. Artikkel lij peeiʹvtum 21.6.2021.

Aihesanatsaame