Kieliversiot 11 min

Alttääk-a sääʹmkulttuur da sääʹmǩiõli määttaid?

Lie-a plaanin määtt Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzzâst, Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttâst leʹbe Sääʹm õllškooulâst Taar Kautokeinost? Noorim tän artikkeela teâđ Kela ouddõõzzin jeäʹrben tuʹnne.

Teʹkstt Arja Jomppanen, snimldõk Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs 9.7.2019

Mättʼtõõđi tuärjjõõzz Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzzâst

Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs (SAKK) reäšš määŋgsuârǥlaž ämmtallaš škooultummuž nuʹtt nuõrid ko vuõrâsoummid. Sääʹmkulttuur lij mieʹldd pukin škooul taʹrjjeem määttain. Škooultemkõõskõõzzâst vuäitt spraavâd jm. ämmtallaš vuâđđtuʹtǩǩõõzz, ämmat- leʹbe spesiaalämmat-tuʹtǩǩõõzz di meermättškooul- leʹbe luõvâs čuõvtemtuâj määttaid. Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs lij nuuʹbb tääʹzz mättstrooiʹtel, koʹst spraavum väʹlddtuåimlaž määttaid vuäitt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz.

Mätt-tuärjjõʹsse koʹlle mätt-teäʹǧǧ da mättlääin riikkstaanmõš di nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõttjin koʹlle še škooulmäʹtǩǩtuärjjõs da mättmateriaal-lââʹss.

Mättʼtõõđi ââʹǩǩ da jälstemnääʹll vaikkte tõõzz, mõiʹd ouddsid mättʼtõõtti vuäǯǯ.

Jõs leäk jiõččinad jälsteei vuâlla 17-âkksaž mättʼtõõtti, vuäitak vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz 46,80 e/mp lookkjiškooulmäättaid da ämmtallaš määttaid, jõs puärrsääd puåtti lie jäänmõsân 41 100 euʹrred eeʹjjest. Jeeʹres mätt-tieʹǧǧ jiõk vueiʹt vuäǯǯad 17-âkksa räjja mähssum päärnažlââʹzz diõtt. Lââʹssen vuäitak vuäǯǯad mättlääin riikkstaanmõõžž 300 e/mp pukid mätt-tuärjjõʹsse vuõiggâdvuõđ uʹvddi määttaid, jõs puärrsääd puåtti lie vuâlla 64 400 euʹrred eeʹjjest.

Påʹrǧǧmannu 2019 aalǥâst ääʹljeeʹl 17-âkksa mätt-teäʹǧǧ lij puärrsi puåttjin huõlkâni uuʹccmõsân 101,74 e/mp. Puärrsi puåtti vuäiʹtte šuureed mätt-tieʹǧǧ meäʹr 250,28 euʹrre. Jõs leäk teâuddâm 18 eeʹǩǩed da jälstak jiõččinad, jiõk vueiʹt vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz, leša vuäǯǯak pâi šuurmõs vueiʹtlvaž mätt-tieʹǧǧ leʹbe 250,28 e/mp da mättlääin 650,00 e/mp.

Jõs leäk vuõrâsmättʼtõõtti da vuäǯǯak Reâuggvuõttfoondâst vuõrâsoummiškooultemtuärjjõõzz leʹbe šiõttõllum vuõrâsoummiškooultemtuärjjõõzz, vuäitak vuäǯǯad Kelast vuõrâsmättʼtõõđi mättlääin riikkstaanmõõžž. Vuõrâsmättʼtõõttjid lie še jeeʹres määttai teäggtemvaʹlljeemväär ouddm. mättʼtõõttmõš vuârtõõllâmluõvâsvuõđâst leʹbe reâuǥteʹmesvuõttstaanin.

Jälstemtuärjjõõzz vuokrraazzlma avi määuʹsteʹmes aazztõkpäiʹǩǩ?

Kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõski Lappist määŋg nuõr jouʹdde seʹrdded meädda paaiʹǩineez, ko alttee määttaid vuâđđškooul leʹbe lookkjiškooul mâŋŋa. Mättʼtõõđi koʹlle väʹlddvuâkksânji takai jälstemtuärjjõõzz sizz.

Jõs leäk jiõččinad jälsteei vuâlla 18-âkksaž, vuäitak vuäǯǯad Kelast takai jälstemtuärjjõõzz, jõs vuäǯǯak mätt-tuärjjõõzz leʹbe tuʹst lie jeeʹres mieʹrrkõskksaž puåtti uuʹccmõsân reâuggmarkkântuärjjõõzz veeʹrd. Jõs leäk juʹn teâuddâm 18 eeʹǩǩed, vuäitak pâi vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz, jõs leäk vuokrjam jiõccad pääiʹǩ leʹbe jõs tuʹst leʹbe jeärrsin poorrâmkååʹdd vuäzzlain jie leäkku čuuʹt jiânnai puåtti.

Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzzâst lij jiijjâs aazztõk, koʹst jälstummuš lij mättʼtõõttja määuʹsteʹm. Aazztõkpäiʹǩǩ lij jurddum vuõss-sââʹjest kuʹǩǩen pueʹtti mättʼtõõđjid, ǩeäk mättʼtâʹtte väʹlddtuåimlânji da ǩeäi määtt õõlǥte mieʹrrkõskksaž mättʼtummšest pääiʹǩ âʹlnn åårrmõõžž . Jõs tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määuʹsteʹmes aazztõkpäikka, tuʹst ij leäkku vuõiggâdvuõtt takai jälstemtuärjjõʹsse, jõs tuʹst ij leäkku jeeʹrab mäinn tõõzz, što jiõk vueiʹt väʹldded aazztõkpääiʹǩ vuâstta. Vuäitak kuuitâǥ måtam tiõttum vuõʹjjin leeʹd vuõiggâdvuõttum takai jälstemtuärjjõʹsse, håʹt-i jälsteʹčiǩ aazztõõǥǥâst škooulpeeiʹvin. Vuäitak tääʹrǩsted vuõiggâdvuõttâd jälstemtuärjjõʹsse Kela äʹššneǩ-kääzzkõõzzâst.

Tuärjjõõzz vuäitt vuäǯǯad škooulmätkka še

Vuäitak vuäǯǯad Kelast škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, jõs mättʼtõõđak väʹlddtuåimlânji, škooulmätkkad kuul lie pâʹjjel 54 e/mp da juõʹǩǩpeivvsaž škooulmätkkad lij uuʹccmõsân 10 ǩilomettred õõut årra. Škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz vuäitt vuäǯǯad õõlmâs jååttlõõǥǥin jååttmõʹšše leʹbe jeeʹrab škooulsattu.

Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs reäšš škooulpeeiʹvi määuʹsteʹmes mättʼtõõttisäättaid miõttlõs škooulmäʹtǩǩtuärjjõstuʹmmstõõǥǥ vuäǯǯam ämmtallaš škooultõõzz mättʼtõõđjid Âʹvvel-Aanar-Âʹvvel kõʹsǩǩe. Jeeʹres mättʼtõõđjid sätt lij määuslaž. Jeeʹrab vuâđain vuäitt škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz vuäǯǯad še jiijjâs aautin jååttmõʹšše, kuuitâǥ jäänmõsân 100 ǩm õõutårrsaž määʹtǩ räjja.

Lookkjiškooulneǩ da ämmtallaš vuâđđškooultõõzz mättʼtõõtti vuäitt vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz juõʹǩǩpeivvsaž škooulmaaʹtǩid.

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz vuäitt vuäǯǯad tåʹlǩ juõʹǩǩpeivvsaž jååʹttma aazzâlm da mättʼtõõttâmpääiʹǩ kõʹsǩǩe. Juõʹǩǩneäʹttlaž dommpäiʹǩǩ-kååʹdd da mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kõskksaž maaʹtǩid tõn ij vueiʹt vuäǯǯad, håʹt-i kuul leʹčče šuur. Õõlmâs jååttlõõǥǥ mättʼtõõttivueʹlõõzz da jiõččines jälsteei mättʼtõõđi õllʼjab mättouddõõzz hiâlpte leekkast dååma jeällmõõžž še kuʹǩes maaʹtǩi tueʹǩǩen.

Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzz sääʹmǩiõl da -kulttuur määtt di ouddm. mediasueʹrj määtt lie nuʹtt sarnnum meermättškooulmäätt leʹbe luõvâs čuõvtemtuâj määtt, koid ij vueiʹt vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz ij-ǥa škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz. Ämmat- da spesiaalämmatuʹtǩǩõõzzi spraavmõʹšše vuäitt vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz, peʹce ij škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz.

Mättʼtõõđi tuärjjõõzz Giellagas-instituuttâst

Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttâst lij väʹlddkååddlaž vaʹsttõs sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur ââʹlmõs mättʼtummšest da tuʹtǩǩummšest Lääʹddjânnmest. Giellagas-instituutt mättaunnâz lie sääʹmǩiõll (tâʹvvsääʹm da aanarsääʹm liinj) da sääʹmkulttuur, koin kuhttu vuäitt mättʼtõõttâd väʹlddaunnsen.

Tuʹtǩǩõʹsse viikki määttaid spraavi õllškooulmättʼtõõttjen vuäitak vuäǯǯad mätt-tieʹǧǧ, kååʹtt lij takainalla 250,28 e/mp (vueʹllâkksaž päärna huõllʼjest 325,28 e/mp). Jeeʹres ko tuʹtǩǩõsmäättaid mätt-tuärjjõõzz vuäitt täujja vuäǯǯad tåʹlǩ õllškooultuʹtǩǩõõzz spraavâm mättʼtõõtti.

Mätt-tieʹǧǧ lââʹssen määttaid vuäitt teäggted mättlääinain. Kelast occum mättlääin riikkstaanmõš õllškooulmättʼtõõttja lij 650 e/mp. Õllškooulmäättaid vuäitt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz 9 määnpââjas lookkâmeeʹjjest. Tuärjjõsmäänpââʹj lie čõhčč-vueʹssmään. Vuäitak kuuitâǥ ooccâd kuuʹǩǩab ääiǥas še tuärjjõõzz, jõs ǩeässa še mättʼtõõđak.

Mättʼtõõđi vuäǯǯa takai jälstemtuärjjõõzz seämma määinain ko jeärraz še.

Õllškooulmättʼtõõtti vuäǯǯ mättʼtõõttiporrmõõžž hââʹddest vueʹlõõzz poorrâmpaaiʹǩin, kook lie mieʹldd Kela porrmõštuärjjõõzzâst. Õllškooulmättʼtõõtti ij vueiʹt vuäǯǯad mättmateriaal-lââʹzz leʹbe škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz. Õllškooulmättʼtõõđi vuäǯǯa takai jälstemtuärjjõõzz seämma määinain ko jeärraz še Kela äʹššneeʹǩǩ.

Jõs kaaggak mättlääin õllškooultuʹtǩǩõsmäättääd pââʹj da spraavak tuʹtǩǩõõzz mieʹrrääiʹjest, vuäitak vuäǯǯad mättläinnpueʹrõõzz. Tõt miârkkšââvv, što Kela mähss vueʹzz mättläinstad. Mättläinnpueʹrõs kuâskk tõid õllškooulmättʼtõõttjid, ǩeäk lie alttääm vuõssmõs õllškooultuʹtǩǩõsmäättaz 1.8.2014 leʹbe tõn mâŋŋa.

Mättʼtõõđi tuärjjõõzz Sääʹm õllškooulâst Kautokeinost

Sääʹm õllškooul (Sámi Allaskuvla) Taar Kautokeinost taʹrjjad õllškooultuʹtǩǩõʹsse viikki määttaid sääʹmǩiõlin da kulttuurâst, ǩiõtt-tuâjast, journalistiikkâst da puäʒʒhååidast di uʹčteeʹlškooultõõzzâst. Sääʹm õllškooul lij siõssum Lääʹdd beäʹl sääʹmnuõri kõõskâst še, da vuõrâsmättʼtõõđi še spraaʹve toʹben täujja tiuddeei määttaid.

Mätt-tieʹǧǧ mieʹrr da miõttâmvuâđ ålggjânnmin spraavum õllškooulmäättaid lie seämma ko Lääʹddjânnmest spraavum õllškooulmäättain. Mättlääin riikkstaanmõš lij 800 e/mp pukin ålggjânnmin mättʼtõõttjin.

Jõs mättʼtõõđak ålggjânnmin da jälstak toʹben vuokrjum pääiʹǩest, vuäitak vuäǯǯad Kelast mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz.

Jõs mättʼtõõđak ålggjânnmin da jälstak toʹben vuokrjum pääiʹǩest, vuäitak ooccâd Kelast mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz. Jälstemlââʹzz mieʹrr lij takainalla 210 e/mp. Jälstemkuul jie vaikkat jälstemlââʹzz mieʹrre. Jõs jiõk jäälast ålggjânnmin toʹben spraavum määttääd diõtt, jiõk vueiʹt vuäǯǯad jälstemlââʹzz. Ålggjânnam jälstemlââʹzz jeät miõttu ni teʹl, jõs jälstak puärrsad åʹrnn leʹbe vuäʹmstemaazzlmest.

Jõs ålggjânnmin mättʼtõõtti ååcc da vuäǯǯ Kelast mätt-tuärjjõõzz, suu ij taarbâž jeeʹrab iʹlmmted Kelaaʹje ålggjânnmid seʹrddmeʹstes. Kelaaʹje õõlǥak kuuitâǥ iʹlmmted, jõs reâuǥškuäđak ålggjânnmin. Ålggjânnmin reâuggmõš tuejjad takainalla tõn, što ooumaž serdd reâuggamjânnam sosiaalstaan sizz.

Kela lääʹddǩiõllsaž mättʼtõõđi tuärjjõõzz –kääzzkõsnââmar vaʹsttad arggpeeiʹvi č. 9-16 nââmrest 020 692 204. Nuõrttsääʹmǩiõllsa kääzzkõõzz vuäǯǯ tuulk vieʹǩǩin. Kueʹđ õhttvuõttraukkmõõžž koozz täättas Kela kääzzkâʹsttemkanaaʹle. Kela riâššâm tulkk lij õhttvuõđâst tuʹnne, što vueiʹttveʹted suåppâd äʹššeem diõtt.

Artikkeel vääras lij mainstõttum vaʹstteei plaaneei Ilpo Lahtinen Kelast.