Kieliversiot 11 min

Algâttah-uv sämmilii kulttuur já sämikielâi uápuid?

Lah-uv smiettâmin uápuid Säämi máttááttâskuávdáást, Giellagas-instituutist tâi Säämi ollâškoovlâst? Mij lep nuurrâm taan artikkâlân tiäđuid Kela hiäđuin eromâšávt tunjin.

tekstâ Arja Jomppanen, kove Säämi máttááttâskuávdáš 29.7.2019
Kuvituskuva. Saamelaisasuisia opiskelijoita tekemässä käsitöitä.

Loga teavstta davvisámegillii
Looǥǥ teeʹkst nuõrttsääʹmǩiõʹlle
Lue teksti suomeksi

Uáppee torjuuh Säämi máttááttâskuávdáást

Säämi máttááttâskuávdáš (SMK) uárnee maaŋgâ syergi siskeldeijee áámmátlii škovlim sehe nuoráid já rävisulmuid. Sämmilâš kulttuur lii mieldi puoh škoovlâ faallâm uápuin. SMK:st puáhtá čođâldittiđ ei. áámmátlii vuáđutotkos, áámmát- tâi spesiaaláámmáttotkos sehe aalmugopâttâh- tâi rijjâ čuovviittâspargo uápuid. SMK lii nube tääsi oppâlájádâs, mast čođâldittemnáál váldutoimâláid uáppoid puáhtá finniđ uápputorjuu.

Uápputorjui kuleh uáppuruttâ já uáppuloovnâ staatâtáhádâs sehe nube tääsi uáppein meid škovlâmätkitoorjâ já oppâmateriaallase.

Oppâkenigâsvuotâ kukko

Oppâkenigâsvuotâ kukko, já juáháš kalga oppâđ vuáđuškoovlâ maŋa. Ovdil oppâkenigâsvuotâ nuuvâi vuáđuškoovlân. Oppâkenigâsvuođâ kukkom kuáská vuossâmužžân nuoráid, kiäh lopâtteh vuáđuškoovlâ ive 2021.

Enâmus uási nube tääsi uápuin láá mávsuttemeh nuoráid, kiäid kuhedum oppâkenigâsvuotâ kuáská. Nube tääsi uápuh láá ovdâmerkkân luvâttâhuápuh já uápuh áámmátlii oppâlájádâsâst. Tust lii vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliimân, jis tun tiävdáh kuohtuid čuávvoo iävtuid:

  • Tuu vuáđuškovlâ nohá ive 2021 tâi ton maŋa.
  • Tun lah šoddâm ive 2004 tâi ton maŋa.

Nubástus vaaigut uápputorjuu oppâmateriaallasan já škovlâmätkitorjui 1.8.2021 rääjist.

Uáppee ahe já aassâmhäämi vaigutteh toos, ete maid hiäđuid uáppee finnee. Jis tun lah jiečânávt ässee vuálá 17-ihásâš uáppee, te tun puávtáh finniđ uáppuruuđâ oppâmateriaallase 47,44 e/mp luvâttâhuáppoid já áámmátláid uáppoid, jis tuu vaanhimij puáđuh láá enâmustáá 41 100 eurod ivveest. Oppâmateriaallase jieh kuittâg paste finniđ, jis tust lii vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliimân. Toos lasseen tun puávtáh finniđ uáppuloovnâ staatâtáhádâs 300 e/mp puoh uápputorjui vuoigâdvuođâ adeleijee uáppoid, jis tuu vaanhimij puáđuh láá vuálá 64 400 eurod ivveest.

Uáppee ahe já aassâmhäämi vaigutteh toos, ete maid hiäđuid uáppee finnee.

Tun puávtáh finniđ eres uáppuruuđâ, ko tust ij innig máksoo päärnilase. Uáppuruuđâ puáhtá táválávt mieđettiđ tolemustáá 17. šoddâmpeeivi čuávvoo mánuppaje aalgâst. Jiečânávt ässee 17-ihásii uáppuruttâ lii vaanhimij puáđuin peerusthánnáá ucemustáá 103,12 e/mp. Vaanhimij puáđuh pyehtih styerediđ uáppuruuđâ mere 253,68 euron. Jis tun lah tiävdám 18 ihheed já aasah jiečânávt, te tun jieh pyevti finniđ oppâmateriaallase, mutâ tun finniih ain stuárráámus máhđulâš uáppuruuđâ ađai 253,69 e/mp, já uáppuloovnâ 650,00 e/mp.

Jis tun lah rävisolmoošuáppee já tun finniih Pargolâšvuotâruttâráájust rävisolmoošškovlimtorjuu, te tun puávtáh finniđ Kelast rävisolmoošuáppee uáppuloovnâ staatâtáhádâs. Rävisolmoošuáppei láá meid eres uápui ruttâdemmuulsâiävtuh om. oppâm vuáruttâllâmriijâst (suomâkielân) tâi pargottesvuođâtorvoin.

Aassâmtoorjâ láiguviistán vâi mávsuttes asâttâhsaje?

Kuhes kooskâi Laapist maŋgâ nuorâ kárttá varriđ meddâl pääihist ko aalgât uápuid vuáđuškoovlâ tâi luvâttuv maŋa. Uáppeeh kuleh iänááš almos aassâmtorjuu pirrâdâhân. Uáppeeh finnejeh almos aassâmtorjuu siämmái iävtuiguin ko iärráseh-uv.

Jis tun lah jiečânávt ässee vuálá 18-ihásâš, te tun puávtáh finniđ Kelast almos aassâmtorjuu, jis tun finniih uápputorjuu tâi jis tust láá eres fastâ puáđuh ucemustáá pargomarkkântorjuu verd. Jis tun lah jo tiävdám 18 ihheed, te tun puávtáh ain finniđ almos aassâmtorjuu, jis tun aasah láigulâžžân já jis tust tâi eres purrâmušjuávhu jesânijn iä lah liijgás stuorrâ puáđuh.

Säämi máttááttâskuávdáást lii jieijâs asâttâh, kost aassâm lii uáppei nuuvtá. Asâttâhsaje lii uáivildum iänááš kukken puáttee uáppeid, kiäh uáppih váldutoimâlávt já kiäi uápuh väätih fastâ mieldiorroom máttátmist. Jis tust lii vuoigâdvuotâ nuuvtá asâttâhsajan, te tust ij lah vuoigâdvuotâ almos aassâmtorjui, jis ij lah eromâš suijâ toos, ete tun jieh pyevti väldiđ asâttâhsaje vuástá. Tust puáhtá kuittâg tiätutiilijn leđe vuoigâdvuotâ almos aassâmtorjui, veikâ tun asaččih-uv asâttuvâst škovlâpeeivij. Tun puávtáh tärhistiđ tuu vuoigâdvuođâ aassâmtorjui Kela äššigâspalvâlmist.

Torjuu puáhtá finniđ meid škovlâmääđhi várás

Kela puáhtá sajanmäksiđ tuu škovlâmaađhij koloid škovlâmätkitoorjân, jis tun čođâlditáh luvâttâh- tâi áámmátlijd uápuid (motomij spiekâstuvâiguin), rävisulmui vuáđumáttááttâs tâi opâttâhive oppâkenigâssáid. Mávsuttes škovliittâsân vuoigâdvuođâliih uáppeeh pyehtih finniđ škovlâmätkitorjuu, jis škovlâmätki lii ucemustáá 7 kilomeetterid oovtâ suundán. Eres uáppeeh pyehtih finniđ škovlâmätkitorjuu, jis škovlâmätki lii ucemustáá 10 kilomeetterid oovtâ suundán.

Tun puávtáh finniđ škovlâmätkitorjuu, jis tust láá torjui vuoigâdvuođâ adeleijee škovlâmääđhih ucemustáá 10 peivid mánuppaajeest. Torjuu finniih oles mere, jis škovlâmääđhih láá ucemustáá 15 peivid mánuppaajeest. Jis mánuppaajeest láá 10–14 torjui vuoigâdvuođâ adeleijee mätkipeivid, te tuu toorjâ lii suulân peeli oles meereest.

Uusâ škovlâmätkitorjuu jyehi luuhâmihán sierâ škovlâmätkitorjuu uuccâmluámáttuvváin. Kyeđe ucâmuš tuu oppâlájádâsân, kote tooimât tom Kelan.

Eromâš agâiguin lii máhđulâš finniđ škovlâmätkitorjuu meid jieijâs autoin maađhâšmân.

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee škovlâpeeivij nuuvtá uáppeejođettem áámmátlii škovlim uáppeid, kiäh láá finnim mieđetteijee škovlâmätkitoorjâmiärádâs, kooskân Avveel–Aanaar–Avveel. Eres uáppeid jođettem lii mávsulâš. Eromâš agâiguin lii máhđulâš finniđ škovlâmätkitorjuu meid jieijâs autoin maađhâšmân, kuittâg enâmustáá 100 km oovtâ sunde määđhi räi.

SMK sämikielâi já -kulttuur uápuh sehe om. mediasyergi uápuh láá nuuvt kočodum aalmugopâttâhuápuh tâi ávus čuovviittâstooimâ uápuh, mooid ij pyevti finniđ oppâmateriaallase ijge škovlâmätkitorjuu. Sämikielâ já -kulttuur uápui várás tun puávtáh kuittâg finniđ škovlâmätkitorjuu, jis tust lii oppâkenigâssân vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliimân.

Áámmát- já spesiaaláámmáttotkosij čođâlditmân puáhtá finniđ oppâmateriaallase, mutâ ij škovlâmätkitorjuu. Tun jieh kuittâg pyevti finniđ oppâmateriaallase, jis tust lii vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliimân. Tun puávtáh finniđ škovlâmätkitorjuu, jis tun čođâlditáh áámmáttotkos já tust lii vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliimân.

Uáppee torjuuh Giellagas-instituutist

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämmilii kulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst. Giellagas-instituut oppâamnâseh láá sämikielâ já sämmilâš kulttuur, main kuohtuid puáhtá oppâđ válduamnâsin.

Ollâškovlâuáppen, kii čođâldit totkosân jođetteijee uápuid, tun puávtáh finniđ uáppuruuđâ, mii lii táválávt 253,69 e/mp (vyeliahasii päärni huolâtteijest 355,05 e/mp). Eres ko tođhosuáppoid uápputorjuu puáhtá táválávt finniđ tuše ollâškovlâtotkos čođâldittâm.

Uáppuruuđâ lasseen uápuid puáhtá ruttâdiđ uáppulovnáin. Kelast uuccâmnáál uáppuloovnâ staatâtáhádâs ollâškovlâuáppei lii 650 e/mp. Ollâškovlâuáppoid puáhtá finniđ uápputorjuu 9 mánuppajan luuhâmivveest. Toorjâmánuppajeh láá čohčâ-vyesimáánu. Tun puávtáh kuittâg uuccâđ torjuu meid kuhheeb ááigán, jis tun oopah meid keessiv.

Ollâškovlâuáppee finnee uáppeepurrâmuš haddeest vuáládâs raavâdviäsuin, moh láá mieldi Kela purrâmuštorjust. Ollâškovlâuáppee ij pyevti finniđ oppâmateriaallase tâi škovlâmätkitorjuu. Ollâškovlâuáppeeh finnejeh almos aassâmtorjuu siämmái iävtuiguin ko eres-uv Kela äššigâsah.

Jis tun pajedah uáppuloovnâ tuu ollâškovlâuápui ääigi já čođâlditáh totkos meriääigi siste, te tun puávtáh finniđ uáppulovnâpuáráttâs. Tot uáivild, ete Kela máksá uási tuu uáppuloovnâst. Uáppulovnâpuáráttâs kuáská táid ollâškovlâuáppeid, kiäh láá algâttâm vuossâmuid ollâškovlâuápuid 1.8.2014 tâi ton maŋa.

Ollâškovlâuáppee tiervâsvuođâtipšommáksu

Ive 2021 rääjist áámmátollâškoovlâi já ollâopâttuvâi uáppeeh kalgeh mäksiđ Kelan ollâškovlâuáppee tiervâsvuođâtipšomáávsu. Jis tun čođâlditáh totkos syemmilii ollâškoovlân já lah almottâttâm mieldi orron, te tun uážuh kevttiđ Ylioppilaiden terveydenhoitosäätiö (Pajeuáppei tiervâsvuođâtipšosiäđus) ađai YTHS palvâlusâid.

Máksu lii suulân 36 eurod luuhâmpaajeest. Kela ij vuolgât máávsust reekkig. Máávsu kalga jieš mušteđ mäksiđ. Kiđđâluuhâmpaje máávsu kalga mäksiđ majemustáá 31.1. já čohčâluuhâmpaje majemustáá 30.9.

Uáppee torjuuh Säämi ollâškoovlâst

Säämi ollâškovlâ Kuovdâkiäinust fáálá ollâškovlâtotkosân jođetteijee uápuid sämikielâin já -kulttuurist, kietâtyejeest, journalistiikâst já puásuituálust sehe máttáátteijeeškovlim. Säämi ollâškovlâ lii piivnoh meid Suomâbel säminuorâi kooskâst, já meid rävisolmoošuáppeeh čođâlditeh tobbeen maŋgii tievâsmittee uápuid.

Uáppuruuđâ meeri já mieđettemvuáđđuseh olgoenâmijn čođâldittemnáál ollâškovlâuáppoid láá siämmááh ko Suomâst čođâldittemnáál ollâškovlâuápuin. Uáppuloovnâ staatâtáhádâs lii 800 e/mp puohâin, kiäh uáppih olgoenâmijn.

Jis tun oopah olgoenâmijn já aasah tobbeen láigulâžžân, te tun puávtáh finniđ Kelast uápputorjuu aassâmlase.

Jis tun oopah olgoenâmijn já aasah tobbeen láigulâžžân, te tun puávtáh finniđ Kelast uápputorjuu aassâmlase. Tun puávtáh uuccâđ tom siämmást, ko uusah eres-uv uápputorjuu. Aassâmlase meeri lii 210 e/mp. Jis tun jieh aasâ olgoenâmijn tuu tobbeen čođâldittám uápui tiet, te tun jieh pyevti finniđ aassâmlase. Olgoeennâm aassâmlase iä meid mieđeet, jis tun aasah tuu vaanhimij kulen tâi omâstemvisteest.

Jis olgoenâmijn uáppee (suomâkielân) ocá já finnee Kela uápputorjuu, te sun ij taarbâš sierâ almottiđ Kelan olgoenâmáid varriimist. Kelan kalga kuittâg almottiđ, jis tun porgâškuáđah olgoenâmijn. Olgoenâmijn porgâm joođeet táválávt toos, ete olmooš sirdâšuvá porgâmeennâm sosiaaltorvo pirrâdâhân.

Kela suomâkielâlâš Oppâm já viärjukenigâsvuotâ -palvâlemnummeer västid argâpeeivij tme 9–16 numerist 020 692 209. Anarâškielâlii palvâlem uážžu tuulhâ peht.

Artikkâl váráš lii sahhiittâllum västideijee vuávájeijee Ilpo Lahtinen Kelast. Artikkâl lii peividum 21.6.2021.

Aihesanatsaame