Kieliversiot 9 min

Algâttah-uv sämmilii kulttuur já sämikielâi uápuid?

Lah-uv smiettâmin uápuid Säämi máttááttâskuávdáást, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist tâi Säämi ollâškoovlâst Taažâ Kuovdâkiäinust? Mij lep nuurrâm taan artikkâlân tiäđuid Kela hiäđuin eromâšávt tunjin.

tekstâ Arja Jomppanen, kove Säämi máttááttâskuávdáš 29.7.2019

Uáppee torjuuh Säämi máttááttâskuávdáást

Säämi máttááttâskuávdáš (SMK) uárnee maaŋgâ syergi siskeldeijee áámmátlii škovlim sehe nuoráid já rävisulmuid. Sämmilâš kulttuur lii mieldi puoh škoovlâ faallâm uápuin. SMK:st puáhtá čođâldittiđ ei. áámmátlii vuáđutotkos, áámmát- tâi spesiaaláámmáttotkos sehe aalmugopâttâh- tâi rijjâ čuovviittâspargo uápuid. SMK lii nube tääsi oppâlájádâs, mast čođâldittemnáál váldutoimâláid uáppoid puáhtá finniđ uápputorjuu.

Uápputorjui kuleh uáppuruttâuáppuloovnâ staatâtáhádâs sehe nube tääsi uáppein meid škovlâmätkitoorjâoppâmateriaallase.

Uáppee ahe já aassâmhäämi vaikutteh toos, ete maid hiäđuid uáppee finnee.

Jis tun lah jiečânávt ässee vuálá 17-ihásâš uáppee, te tun puávtáh finniđ uáppuruuđâ oppâmateriaallase 46,80 e/mp luvâttâhuáppoid já áámmátláid uáppoid, jis tuu vaanhimij puáđuh láá enâmustáá 41 100 eurod ivveest. Eres uáppuruuđâ tun jieh pyevti finniđ 17-ihásâžân räi mäksimnáál pärnilase tiet. Toos lasseen tun puávtáh finniđ uáppuloovnâ staatâtáhádâs 300 e/mp puoh uápputorjui vuoigâdvuođâ adeleijee uáppoid, jis tuu vaanhimij puáđuh láá vuálá 64 400 eurod ivveest.

Porgemáánu 2019 aalgâ rääjist 17-ihásii uáppuruttâ lii vaanhimij puáđuin peerusthánnáá ucemustáá 101,74 e/mp. Vaanhimij puáđuh pyehtih styerediđ uáppuruuđâ mere 250,28 euron. Jis tun lah tiävdám 18 ihheed já aasah jiečânávt, te tun jieh pyevti finniđ oppâmateriaallase, mutâ tun finniih ain stuárráámus máhđulâš uáppuruuđâ ađai 250,28 e/mp, já uáppuloovnâ 650,00 e/mp.

Jis tun lah rävisolmoošuáppee já tun finniih Pargolâšvuotâruttâráájust rävisolmoošškovlimtorjuu tâi heiviittum rävisolmoošškovlimtorjuu, te tun puávtáh finniđ Kelast rävisolmoošuáppee uáppuloovnâ staatâtáhádâs. Rävisolmoošuáppei láá meid eres uápui ruttâdemmuulsâiävtuh om. oppâm vuáruttâllâmriijâst tâi pargottesvuođâtorvoin.

Aassâmtoorjâ láiguviistán vâi mávsuttes asâttâhsaje?

Kuhes kooskâi Laapist maŋgâ nuorâ kárttá varriđ meddâl pääihist ko aalgât uápuid vuáđuškoovlâ tâi luvâttuv maŋa. Uáppeeh kuleh iänááš almos aassâmtorjuu pirrâdâhân.

Jis tun lah jiečânávt ässee vuálá 18-ihásâš, te tun puávtáh finniđ Kelast almos aassâmtorjuu, jis tun finniih uápputorjuu tâi jis tust láá eres fastâ puáđuh ucemustáá pargomarkkântorjuu verd. Jis tun lah jo tiävdám 18 ihheed, te tun puávtáh ain finniđ almos aassâmtorjuu, jis tun aasah láigulâžžân já jis tust tâi eres purrâmušjuávhu jesânijn iä lah liijgás stuorrâ puáđuh.

Säämi máttááttâskuávdáást lii jieijâs asâttâh, kost aassâm lii uáppei nuuvtá. Asâttâhsaje lii uáivildum iänááš kukken puáttee uáppeid, kiäh uáppih váldutoimâlávt já kiäi uápuh väätih fastâ mieldiorroom máttátmist. Jis tust lii vuoigâdvuotâ nuuvtá asâttâhsajan, te tust ij lah vuoigâdvuotâ almos aassâmtorjui, jis ij lah eromâš suijâ toos, ete tun jieh pyevti väldiđ asâttâhsaje vuástá. Tust puáhtá kuittâg tiätutiilijn leđe vuoigâdvuotâ almos aassâmtorjui, veikâ tun asaččih-uv asâttuvâst škovlâpeeivij. Tun puávtáh tärhistiđ tuu vuoigâdvuođâ aassâmtorjui Kela äššigâspalvâlmist.

Torjuu puáhtá finniđ meid škovlâmääđhi várás

Tun puávtáh finniđ Kelast škovlâmätkitorjuu, jis tuu uápuh láá váldutoimâliih, tuu škovlâmääđhi koloh láá paijeel 54 e/mp já piäiválâš škovlâmätki lii ucemustáá 10 kilomeetterid oovtâ suundán. Škovlâmätkitorjuu puáhtá finniđ almos jotoluvváin maađhâšmân tâi eromâš škovlâjoođeetmân.

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee škovlâpeeivij nuuvtá uáppeejođettem áámmátlii škovlim uáppeid, kiäh láá finnim mieđetteijee škovlâmätkitoorjâmiärádâs, kooskân Avveel–Aanaar–Avveel. Eres uáppeid jođettem lii mávsulâš. Eromâš agâiguin lii máhđulâš finniđ škovlâmätkitorjuu meid jieijâs autoin maađhâšmân, kuittâg enâmustáá 100 km oovtâ sunde määđhi räi.

Luvâttuv já áámmátlii vuáđuškovlim uáppee puáhtá finniđ škovlâmätkitorjuu piäiváláid škovlâmađhijd.

Škovlâmätkitorjuu puáhtá finniđ tuše piäiválii maađhâšmân viste já oppâmsaje kooskân. Jyehi oho tábáhtuvvee pääihi päikkikode já oppâmpäikkikode koskâsáid mađhijd tom ij pyevti finniđ, veikâ koloh liččii-uv merhâšitteeh. Almos jotoluv uáppeevuáládâsah já jiečânávt ässee uáppee stuárráábeh uáppuhiäđuh älkkeediteh luhhoost pääihist jotteem kuhes-uv maađhij keččin.

SMK sämikielâi já -kulttuur uápuh sehe om. mediasyergi uápuh láá nuuvt kočodum aalmugopâttâhuápuh tâi rijjâ čuovviittâstooimâ uápuh, mooid ij pyevti finniđ oppâmateriaallase ijge škovlâmätkitorjuu. Áámmát- já spesiaaláámmáttotkosij čođâlditmân puáhtá finniđ oppâmateriaallase, mutâ ij škovlâmätkitorjuu.

Uáppee torjuuh Giellagas-instituutist

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämmilii kulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst. Giellagas-instituut oppâamnâseh láá sämikielâ (tavesämikielâ já anarâškielâ linjáh) já sämmilâš kulttuur, main kuohtuid puáhtá oppâđ válduamnâsin.

Ollâškovlâuáppen, kii čođâldit totkosân jođetteijee uápuid, tun puávtáh finniđ uáppuruuđâ, mii lii táválávt 250,28 e/mp (vyeliahasii päärni huolâtteijest 325,28 e/mp). Eres ko tođhosuáppoid uápputorjuu puáhtá táválávt finniđ tuše ollâškovlâtotkos čođâldittâm.

Uáppuruuđâ lasseen uápuid puáhtá ruttâdiđ uáppulovnáin. Kelast uuccâmnáál uáppuloovnâ staatâtáhádâs ollâškovlâuáppei lii 650 e/mp. Ollâškovlâuáppoid puáhtá finniđ uápputorjuu 9 mánuppajan luuhâmivveest. Toorjâmánuppajeh láá čohčâ-vyesimáánu. Tun puávtáh kuittâg uuccâđ torjuu meid kuhheeb ááigán, jis tun oopah meid keessiv.

Uáppeeh finnejeh almos aassâmtorjuu siämmái iävtuiguin ko iärráseh-uv.

Ollâškovlâuáppee finnee uáppeepurrâmuš haddeest vuáládâs raavâdviäsuin, moh láá mieldi Kela purrâmuštorjust. Ollâškovlâuáppee ij pyevti finniđ oppâmateriaallase tâi škovlâmätkitorjuu. Ollâškovlâuáppeeh finnejeh almos aassâmtorjuu siämmái iävtuiguin ko eres-uv Kela äššigâsah.

Jis tun pajedah uáppuloovnâ tuu ollâškovlâtođhosuápui ääigi já čođâlditáh totkos meriääigi siste, te tun puávtáh finniđ uáppulovnâpuáráttâs. Tot uáivild, ete Kela máksá uási tuu uáppuloovnâst. Uáppulovnâpuáráttâs kuáská toid ollâškovlâuáppeid, kiäh láá algâttâm sii vuossâmuid ollâškovlâtođhosuápuid 1.8.2014 tâi ton maŋa.

Uáppee torjuuh Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust

Säämi ollâškovlâ (Sámi Allaskuvla) Taažâ Kuovdâkiäinust fáálá ollâškovlâtotkosân jođetteijee uápuid sämikielâin já -kulttuurist, kietâtyejeest, journalistiikâst já puásuituálust sehe máttáátteijeeškovlim. Säämi ollâškovlâ lii piivnoh meid Suomâbel säminuorâi kooskâst, já meid rävisolmoošuáppeeh čođâlditeh tobbeen maŋgii tievâsmittee uápuid.

Uáppuruuđâ meeri já mieđettemvuáđđuseh olgoenâmijn čođâldittemnáál ollâškovlâuáppoid láá siämmááh ko Suomâst čođâldittemnáál ollâškovlâuápuin. Uáppuloovnâ staatâtáhádâs lii 800 e/mp puohâin, kiäh uáppih olgoenâmijn.

Jis tun oopah olgoenâmijn já aasah tobbeen láigulâžžân, te tun puávtáh finniđ Kelast uápputorjuu aassâmlase.

Jis tun oopah olgoenâmijn já aasah tobbeen láigulâžžân, te tun puávtáh uuccâđ Kelast uápputorjuu aassâmlase. Aassâmlase meeri lii táválávt 210 e/mp. Tuu aassâmkoloh iä vaaikut aassâmlase miärán. Jis tun jieh aasâ olgoenâmijn tuu tobbeen čođâldittám uápui tiet, te tun jieh pyevti finniđ aassâmlase. Olgoeennâm aassâmlase iä meid mieđeet, jis tun aasah tuu vaanhimij kulen tâi omâstemvisteest.

Jis olgoenâmijn uáppee ocá já finnee Kela uápputorjuu, te sun ij taarbâš sierâ almottiđ Kelan olgoenâmáid varriimist. Kelan kalga kuittâg almottiđ, jis tun porgâškuáđah olgoenâmijn. Olgoenâmijn porgâm joođeet táválávt toos, ete olmooš sirdâšuvá porgâmeennâm sosiaaltorvo pirrâdâhân.

Kela suomâkielâlâš Uáppee torjuuh –palvâlemnummeer västid argâpeeivij tme 9-16 numerist 020 692 204. Anarâškielâlii palvâlem uážžu tuulhâ peht. Pivde väldiđ tunjin ohtâvuođâ mon peri Kela palvâlemkanavast. Kela ornim tulkkâ lii tunjin ohtâvuođâst, vâi pyehtivettee sooppâđ palvâlmist.

Artikkâl váráš lii sahhiittâllum västideijee vuávájeijee Ilpo Lahtinen Kelast.